Mittetegutsev ettevõte Eestis: raamatupidamine ja aruandlus

okt 9, 2026 | Juhend, Raamatupidamine

Mittetegutsev Eesti ettevõte peab korraldama raamatupidamist ja esitama majandusaasta aruande ka siis, kui tal puudub müügitulu või ta ei ole veel äritegevust alustanud. Igakuiste maksudeklaratsioonide esitamise kohustus sõltub käibemaksukohustuslasena registreerimisest, töötajate olemasolust ja maksustatavatest väljamaksetest. Äritegevuse peatamine ei lõpeta neid kohustusi automaatselt, mistõttu tuleb ettevõtte omanikul teada, millised nõuded kehtivad ka tegevuseta perioodil.

Oluline on eristada ettevõtet, mis ei tegele müügiga, ettevõttest, millel puuduvad majandustehingud. Osaühingul ehk OÜ-l ei pruugi olla kliente ega müügitulu, kuid ta võib jätkuvalt tasuda pangateenuste, virtuaalkontori või raamatupidamise eest. Need kulud tuleb raamatupidamises kajastada. Varem tegutsenud ettevõttel võib olla ka vara, tasumata arveid või laene, mis tuleb majandusaasta aruandes esitada.

Mida tähendab mittetegutsev ettevõte Eestis

Mittetegutsevaks nimetatakse tavaliselt osaühingut, mis parasjagu äritegevusega ei tegele. Mõnikord kasutatakse ka väljendit „uinuv ettevõte” või ingliskeelset terminit dormant company. Seda ei tohiks aga käsitada eraldi registristaatusena, mis peatab raamatupidamise ja aruandluse kohustused. Ametlik e-residentsuse programmi raamatupidamisjuhend kinnitab, et majandusaasta aruande peavad esitama ka mittetegutsevad ettevõtted. Praktikas määravad aruandluse sisu ettevõtte tegelik finantsseisund ja aruandeperioodil toimunud tehingud.

Erinevad olukorrad nõuavad raamatupidamises erinevat tähelepanu:

Ettevõtte olukordMillele tuleb tähelepanu pöörataMajandusaasta aruandluse kohustus
Ettevõte ei ole veel äritegevust alustanudAsutamisdokumendid, osakapital ja esialgsed kuludMajandusaasta aruanne on kohustuslik
Müügitulu puudub, kuid kulud jätkuvadPangatasud, aadressiteenus, raamatupidamisarved ja muud kuludMajandusaasta aruanne on kohustuslik
Ettevõte tegutses varem, kuid on tegevuse peatanudAllesjäänud vara, tasumata arved, laenud ja muud saldodMajandusaasta aruanne on kohustuslik
Aasta jooksul ei toimunud tehinguidPerioodi alg- ja lõppsaldod, sealhulgas varasemate aastate saldodMajandusaasta aruanne on kohustuslik
Ettevõte on likvideerimiselLõpetamisega seotud raamatupidamine ja aruandlusKehtivad likvideerimise erireeglid

Näiteks ettevõttel, mis ei müü aasta jooksul midagi, kuid maksab virtuaalkontori ja pangakonto teenuste eest, on siiski majandustehinguid. Need tasud tekitavad kulusid ning tasumata teenusearved võivad tekitada kohustisi. Samuti võib eelmisel aastal tegevuse lõpetanud ettevõttel olla alles seadmeid või võlg osanikule. Mõlemal juhul tuleb need summad raamatupidamises kajastada, olenemata sellest, kas ettevõte parajasti tegutseb.

Likvideerimine on teistsugune olukord. See on ettevõtte lõpetamise ametlik menetlus, millele kehtivad oma raamatupidamis- ja aruandlusnõuded. Omaniku otsus uusi tellimusi mitte vastu võtta või kavatsus ettevõte hiljem sulgeda ei tähenda iseenesest, et osaühing oleks juba likvideerimisel.

Mittetegutseva ettevõtte raamatupidamiskohustused

Tegevuse puudumine ei vabasta ettevõtet kohustusest korraldada raamatupidamist, dokumenteerida tehinguid ja säilitada dokumente. Need nõuded tulenevad raamatupidamise seadusest, eelkõige paragrahvidest 4–6. Raamatupidamistöö maht võib olla väike, kuid arvestus peab siiski andma õige ülevaate ettevõtte varast, kohustistest, tuludest ja kuludest.

Pangatasud, aadressi- ja kontaktisikuteenused, raamatupidamisarved ning muud halduskulud vajavad asjakohaseid alusdokumente. Ka tasumata arve võib olla oluline, sest tekkepõhises raamatupidamises kajastatakse tehing selle toimumise ajal, mitte üksnes raha laekumisel või tasumisel. Kui omanik maksab ettevõttele esitatud arve isiklikult, tuleb ka see makse hinnata ja õigesti kajastada. Ettevõtte pangakonto väline tasumine ei muuda kulu automaatselt raamatupidamise jaoks ebaoluliseks.

Ettevõtted, millel puuduvad majandustehingud

Kui ettevõttel tõepoolest tehinguid ei ole, võib jooksev raamatupidamistöö olla minimaalne. Sellest hoolimata tuleb kindlaks teha aruandeperioodi alg- ja lõppsaldod. Tehingute puudumine aasta jooksul ei tähenda, et kõik näitajad oleksid nullis: varasematest perioodidest võivad alles olla osakapital, raha või kohustised. Samuti võib vara vajada raamatupidamislikke korrigeerimisi ka siis, kui uusi oste ega makseid ei ole tehtud.

Seetõttu peavad varasemad majandusaasta aruanded ja alusdokumendid jääma kättesaadavaks. Ametliku juhendi järgi tuleb asjakohaseid raamatupidamisdokumente üldjuhul säilitada vähemalt seitse aastat. Teatud pikaajaliste õiguste ja kohustustega seotud dokumentide puhul algab säilitustähtaja arvestus teisest hetkest. Neid erinevusi selgitab e-residentsuse programmi dokumentide säilitamise juhend.

Mittetegutseva ettevõtte majandusaasta aruanne

Mittetegutsev ettevõte peab esitama majandusaasta aruande. Registrite ja Infosüsteemide Keskus kinnitab, et aruande esitamise kohustus kehtib ka majandustegevuse puudumisel. Aruanne kirjeldab ettevõtte finantsseisundit ja majandustulemust, mistõttu võib see sisaldada raha, osakapitali, osanikulaene, tasumata arveid ja halduskulusid ka siis, kui müüki ei toimunud.

Aruanne, mida mitteametlikult nimetatakse „nullaruandeks”, peab samuti sisaldama õigeid andmeid. Bilanssi ei saa esitada nullsummadega üksnes põhjusel, et ettevõttel puudus müügitulu. Aruande sisu sõltub ettevõtte suuruskategooriast ja kasutatavast finantsaruandluse raamistikust. Tingimustele vastav mikroettevõtja, kes kasutab Eesti finantsaruandluse standardit, võib koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande ning ei pea koostama tegevusaruannet. Tegevuse puudumine üksi ei määra siiski õigust lihtsustatud aruandlusele.

Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg

Majandusaasta aruanne tuleb üldjuhul esitada kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Kui majandusaasta lõpeb 31. detsembril 2026, on tavapärane esitamise tähtaeg 30. juuni 2027. Teistsuguse majandusaastaga ettevõtetele kehtib sama kuue kuu põhimõte. Hiljuti asutatud ettevõttel tuleb esimene aruandeperiood eraldi üle kontrollida, sest esimene majandusaasta võib olla lühem või pikem kui kaksteist kuud, kuid ei tohi ületada kaheksateist kuud. Tähtaegu selgitab ametlik raamatupidamisjuhend.

Aruande koostamine ilma raamatupidajata

Omanik, kes on ühtlasi juhatuse liige, võib lihtsama aruande ise e-äriregistris koostada. Ettevõtte mittetegutsemine ei tekita iseenesest kohustust raamatupidajat palgata, kuid esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Professionaalne abi on eriti kasulik siis, kui varasemad dokumendid on puudulikud, osanikulaenud vajavad kontrollimist või vara ja maksuregistreeringud muudavad olukorra keerulisemaks. BBCTallinni raamatupidamisteenused hõlmavad finantsaruandlust ja maksudeklaratsioonide koostamist.

Aruande esitamata jätmine võib kaasa tuua trahve ja registrimenetlusi. See on eraldi teema, mida käsitleb BBCTallinni artikkel majandusaasta aruande esitamata jätmise tagajärgedest.

Maksudeklaratsioonid tegevuseta perioodil

Majandusaasta aruanne ja maksudeklaratsioonid täidavad erinevaid eesmärke ning ühe esitamine ei asenda teist. Igakuiste deklaratsioonide vajadus sõltub ettevõtte maksuregistreeringutest, töösuhetest ja maksustatavatest tehingutest. Töötajate, käibemaksukohustuslase registreeringu ja maksustatavate väljamakseteta ettevõttel on teistsugused kohustused kui käibemaksukohustuslasel, kes jätkab töötasu maksmist või teenuste ostmist.

Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõtted

Tavapärase käibemaksukohustuslase registreeringuga OÜ peab jätkama igakuiste käibedeklaratsioonide ehk KMD-de esitamist ka siis, kui käivet või sisendkäibemaksu ei ole. Tavapärane tähtaeg on järgmise kuu 20. kuupäev. Maksu- ja Tolliamet kinnitab, et deklaratsioon tuleb esitada ka perioodi eest, mil käibemaksuga seotud tehinguid ei toimunud.

Kui ettevõte jääb pikemaks ajaks mittetegutsevaks, tasub hinnata käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise võimalust. Selleks peavad olema täidetud kehtivad tingimused ning kustutamise kuupäev määratakse maksuhalduri otsusega. Kustutamisel võivad tekkida käibemaksukohustused või korrigeerimised allesjäänud kaupade ja põhivara suhtes, mille soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud. Ametlik registrist kustutamise juhend selgitab, miks tuleb enne taotluse esitamist ettevõtte vara üle vaadata.

Ettevõtted ilma tavapärase käibemaksuregistreeringuta

Ettevõte, mis ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, ei pea tavaliselt esitama igakuiseid käibedeklaratsioone üksnes seetõttu, et ta on olemas. Teatud teenuste saamine välisriigi teenusepakkujalt võib aga tekitada kohustuse registreeruda piiratud käibemaksukohustuslasena ka müügi puudumisel. Sõltuvalt tehingust võib see puudutada näiteks teatud nõustamis- või elektrooniliselt osutatavaid teenuseid. Maksu- ja Tolliamet selgitab registreerimise tingimusi.

Piiratud käibemaksukohustuslase aruandlus erineb tavapärase käibemaksukohustuslase omast. Deklaratsioon tuleb esitada perioodi eest, mil tehti vastavaid maksustatavaid tehinguid. Seda selgitab Maksu- ja Tolliameti juhend piiratud käibemaksukohustuslasele. Seetõttu tuleb enne käibemaksukohustuste puudumise järeldamist kontrollida lisaks müügile ka ettevõtte oste.

Töötajate või maksustatavate väljamaksetega ettevõtted

Töötasu, juhatuse liikme tasu ja muud maksustatavad väljamaksed võivad nõuda tuludeklaratsiooni TSD esitamist. Tavapärane tähtaeg on järgmise kuu 10. kuupäev. Müügi puudumine ei lõpeta tööandja kohustusi ning teatud juhtudel, sealhulgas tasustamata puhkuse ajal, võib säilida sotsiaalmaksu miinimumkohustus. Maksu- ja Tolliameti töösuhete peatamise juhend selgitab, miks tuleb enne palgaga seotud deklareerimise lõpetamist töötajate olukord üle vaadata.

Maksukohustusi võivad tekitada ka dividendid, erisoodustused ja ettevõtlusega mitteseotud kulud, nagu selgitab Maksu- ja Tolliameti tulumaksujuhend. Kui puuduvad maksustatavad väljamaksed, maksukohustused ja neid mõjutavad asjaolud, ei ole igakuine TSD üldjuhul vajalik. Käibemaksukohustuslasena registreerimine üksi ei kohusta esitama nullsummadega TSD-d, mida kinnitab käibemaksukohustuslase meelespea.

Mittetegutseva ettevõtte ülalpidamiskulud

Mittetegutseva OÜ ülalpidamisel puudub ühtne hind. Kulud sõltuvad ettevõtte aadressilahendusest, teenuslepingutest, pangakontodest ja raamatupidamisvajadusest. Jätkuvalt võib olla vaja tasuda aadressiteenuse, nõutava kontaktisiku, majandusaasta aruande koostamise ning panga- või maksekonto teenuste eest. Jooksva raamatupidamistöö maht sõltub sellest, kas ettevõttel jätkub tehinguid ja igakuiseid deklaratsioone.

Tasuline virtuaalkontor on üks võimalus ettevõtte aadressi korraldamiseks. Kontaktisiku nõue sõltub registrijärgsest aadressist ja juhatuse asukohast, nagu selgitab ametlik kontaktisiku ja aadressi juhend. BBCTallinn pakub virtuaalkontori teenuseid ettevõtetele, kes vajavad aadressi ja kirjavahetuse haldamist. Tegevuse peatamisel tasub püsilepingud ja tellimused üle vaadata, et vähendada tarbetuid kulusid, säilitades ametlike teadete vastuvõtmiseks ja kohustuste täitmiseks vajalikud teenused.

Ettevõtte säilitamine või lõpetamine

Ettevõtte säilitamine võib olla põhjendatud, kui on olemas realistlik plaan tegevust jätkata ning jooksvad halduskulud on vastuvõetavad. Enne tegevuse taasalustamist tuleb kontrollida esitamata aruandeid, maksuregistreeringuid, lepinguid ja raamatupidamissaldosid. Korrektsed dokumendid tegevuseta perioodi kohta aitavad ettevõtte finantsseisundist kiiremini ülevaate saada.

Kui ettevõttele edasist kasutust ei ole, tasub võrrelda jätkuvaid ülalpidamiskulusid lõpetamiseks vajaliku töö ja kuludega. Vabatahtlik likvideerimine on maksevõimelise ettevõtte lõpetamise ametlik võimalus. Ettevõtte puhul, mis ei ole kunagi tegevust alustanud, võib tingimuste täitmisel olla võimalik lihtsam registrist kustutamise menetlus. Neid võimalusi kirjeldab ametlik OÜ lõpetamise juhend. Enne menetluse valimist tuleb üle vaadata võlad, allesjäänud vara ja puudulikud dokumendid. Kui ettevõte ei suuda oma kohustusi täita, vajab tema maksevõime eraldi hindamist.

Korduma kippuvad küsimused

Kas üks pangatasu loetakse majandustehinguks?

Jah. Pangatasu on ettevõtte kulu ja tuleb raamatupidamises kajastada ka siis, kui see on aasta ainus tehing. Müügi puudumine ei tähenda majandustehingute puudumist.

Kas tehinguteta ettevõttel võib olla vara?

Jah. Varasematest perioodidest võivad alles olla raha, seadmed või muud saldod. Majandusaasta aruanne peab kajastama neid summasid ja vajalikke raamatupidamislikke korrigeerimisi.

Kas majandusaasta aruanne asendab käibe- ja palgamaksude deklaratsioone?

Ei. Majandusaasta aruanne esitatakse e-äriregistrile. Käibedeklaratsioonid ja TSD esitatakse eraldi Maksu- ja Tolliametile vastavalt ettevõttele kehtivatele kohustustele.

Kas pärast tegevuse peatamist võib käibedeklaratsioonide esitamise lõpetada?

Tavapärase käibemaksukohustuslase registreeringu korral tuleb deklaratsioone esitada seni, kuni registreering kehtib. Kontrollige registrist kustutamise võimalust ja täitke deklareerimiskohustusi kuni vastava kuupäevani.

Kas ettevõtte, mis ei ole kunagi tegutsenud, saab sulgeda lihtsustatud korras?

Lihtsam registrist kustutamise menetlus võib olla võimalik, kui ettevõte ei ole kunagi tegevust alustanud ja vastab nõutud tingimustele. Müügi puudumisest üksi ei piisa selle õiguse kinnitamiseks, eriti kui ettevõttel on olnud muid tehinguid.

Abi mittetegutseva ettevõtte haldamisel või lõpetamisel

Mittetegutsev Eesti ettevõte vajab tähelepanu ka siis, kui tal puuduvad kliendid ja müügitulu. Korrektne raamatupidamine, majandusaasta aruannete õigeaegne esitamine ja vajalike maksudeklaratsioonide kontrollimine aitavad ettevõtte kohustusi täita ka tegevuspausi ajal. Lähtekohaks on ettevõtte tegelik finantsseisund: olulised on nii jooksvad kulud, olemasolev vara kui ka tasumata kohustised.

Kui plaanite tegevust jätkata, muudavad korras dokumendid äritegevuse taasalustamise lihtsamaks. Kui ettevõtet enam vaja ei ole, aitab lõpetamisvõimaluste hindamine otsustada, kas selle ülalpidamine on jätkuvalt põhjendatud. BBCTallinn saab aidata raamatupidamise ja majandusaasta aruande koostamisega ning vajaduse korral ettevõtte likvideerimisega, lähtudes teie ettevõtte konkreetsest olukorrast.

Muud postitused

Kuidas muuta juhatuse liiget Eesti osaühingus

Kuidas muuta juhatuse liiget Eesti osaühingus

Juhatuse liikme muutmine on Eesti ettevõtetes tavaline ja sageli vajalik protsess. Ettevõtte kasv, rollide ümberjagamine või soov tugevdada juhtimistasandit võivad kõik viia selleni, et juhatusse tuleb nimetada uus liige või eemaldada inimene, kes ei ole enam...

Võtke meiega ühendust

Meil on hea meel, kui see postitus oli teile kasulik. Kui soovite saada nõu, mis arvestab just teie olukorda, täitke palun allolev vorm ja me võtame teiega peatselt ühendust.

Kontakt