Uuendatud Eesti raamatupidamisstandardid kehtivad aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2027 või hiljem. Muudatused võivad mõjutada laenude, tarkvaraarenduse, kaupade tagastuste ja äriühenduste kajastamist ning aastaaruande lisades avaldatavat teavet. Mõju konkreetsele ettevõttele sõltub tema tehingutest ja senistest arvestuspõhimõtetest.
Rahandusministeeriumi avaldatud Raamatupidamise Toimkonna teabe järgi kinnitati juhendite uued redaktsioonid rahandusministri 17. juuli 2026. aasta määrusega. Kalendriaastaga kattuva majandusaastaga ettevõte rakendab neid esimest korda 2027. aasta kohta. Kui majandusaasta algab veel 2026. aastal, kohaldatakse sellele perioodile varasemaid juhendeid.
Ettevõtte omanikul ja juhatusel tasub koos raamatupidajaga aegsasti üle vaadata, millised muudatused on ettevõtte jaoks asjakohased. Mõnel ettevõttel tuleb muuta arvestuspõhimõtteid või koguda lisateavet, teisel võib praktiline mõju jääda väikeseks.
Lühidalt: Tähelepanu vajavad ebatavalistel tingimustel rahastamine, ettevõttes arendatav tarkvara, klientide tagastusõigus, eritellimusel tootmine, pikaajalised teenuselepingud ja ettevõtete omandamine. Muutuda võivad ka aastaaruande lisad. 2027. aasta aruandes võib olla vaja korrigeerida 2026. aasta võrdlusandmeid, arvestades ülemineku erandeid. Tegemist on finantsaruandluse muudatustega; maksukäsitlust tuleb hinnata eraldi.
Mis muutub Eesti raamatupidamises 2027. aastast?
Muudatused puudutavad Raamatupidamise Toimkonna juhendeid ehk RTJ-sid, mis kuuluvad Eesti finantsaruandluse standardi koosseisu. Senine aruandlusraamistik jätkub uuendatud juhenditega. Ettevõtted, kes koostavad aruandeid täielike IFRS-standardite alusel, peavad oma nõudeid hindama selle raamistiku järgi.
Uuenduste rahvusvaheline taust on 2025. aasta veebruaris avaldatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete IFRS-standardi kolmas väljaanne. See standard, tuntud kui IFRS for SMEs või SME IFRS, on Eesti juhendite metoodiline alus. Eesti finantsaruandluse standardit kasutav ettevõte lähtub siiski RTJ-des sätestatud nõuetest.
Kõik juhendid ei muutu sisuliselt. Rahandusministeeriumi 2026. aasta septembri lõplik muudatuste kokkuvõte märgib, et RTJ-des 6, 8, 12 ja 16 sisulised muudatused puuduvad ning RTJ-d 13 ja 14 on muutmata. RTJ-de 1 ja 2 muudatused on piiratud täpsustused, mitte arvestuse ulatuslik ümberkorraldamine.
Avaldamise ajal on ministeeriumi lehel eraldi ka aktsiapõhiseid tasusid käsitleva RTJ 17 ja sellega seotud täiendavate RTJ 15 muudatuste eelnõud. Need on avalikul arutelul ning neid tuleb eristada siin käsitletud kinnitatud juhenditest.
Millised muudatused on ettevõtetele kõige olulisemad?
Intressita ja turuintressist madalama intressiga laenud
Uuendatud RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ punkt 38 täpsustab pikaajaliste finantskohustiste diskonteerimist. See puudutab ka intressita või turutingimustest erineva intressiga rahastamist.
Diskonteerimine tähendab tulevikus tehtavate maksete nüüdisväärtuse arvutamist võrreldava rahastamise turuintressi abil. Lihtsamalt öeldes hinnatakse, milline on hiljem makstava summa väärtus täna. Seetõttu võib kohustise esialgne bilansiline väärtus olla väiksem kui tagasimaksmisele kuuluv summa. Hiljem suureneb see intressikulu arvestamise kaudu tagasimakstava summani, isegi kui lepingulist intressi ei maksta. Lühiajalised kohustised kajastatakse üldjuhul maksmisele kuuluvas summas.
Näiteks kolme aasta pärast tasumisele kuuluva 100 000 euro nüüdisväärtus on tingliku 5% aastase diskontomäära korral ligikaudu 86 384 eurot. See on näitlik arvutus. Sobiv määr ja esialgse vahe kajastamine sõltuvad tehingu tingimustest, sealhulgas sellest, kas laenuandja tegutseb ettevõtte omanikuna.
Vaadake üle osanike laenud, kontsernisisene rahastamine ja pikad maksetähtajad. Raamatupidajale tuleb esitada lepingud, tagasimakse tähtajad ja tingimuste muudatused. Täpsustus annab ka põhjuse kontrollida, kas senine kajastamine vastas juba varem kehtinud nõuetele.
Tarkvaraarendus ja muud arendusväljaminekud
RTJ 5 „Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad“ punktide 39–43 järgi käsitletakse tarkvaraarendust samadel alustel nagu muud arendustegevust.
Ettevõte valib järjepidevalt rakendatava arvestuspõhimõtte: kajastada arendusväljaminekud kuluna nende tekkimisel või kapitaliseerida tingimustele vastavad väljaminekud immateriaalse põhivarana. Kapitaliseerimine tähendab kulutuste lisamist vara soetusmaksumusse. Selleks peavad olema olemas võimalused ja kavatsus projekt lõpetada, võime loodavat vara kasutada või müüa ning võimalus hinnata tulevast majanduslikku kasu ja usaldusväärselt mõõta väljaminekuid.
Uurimisväljaminekud kajastatakse kuluna. Kui uurimisfaasi ei saa arendusfaasist eristada, käsitletakse kulutusi uurimisväljaminekutena. Juhendi näites kajastatakse kuluna ka töötajate koolitus, tarkvara jooksev käitamine ja andmete sisestamine.
Juhatusel tasub eristada projekti eelarves ja kulude arvestuses lahenduse otsimist, arendamist ning hilisemat kasutamist. Vaadake üle olemasolevad tarkvaraobjektid ja võrrelge nende käsitlust teiste arendusprojektidega. Projekti hilisem edu ei anna iseenesest alust varem kuluna kajastatud summasid varaks muuta: punkt 43 käsitleb eraldi oluliste vigade parandamist ja uue arvestuspõhimõtte tagasiulatuvat rakendamist.
Müügitulu kajastamine ja klientide tagastused
Tulu kajastamine väärib tähelepanu eelkõige kaubandus-, tootmis- ja pikaajalisi projekte teostavates ettevõtetes. Uuendatud SME IFRS-i tulumudel lähtub IFRS 15 põhimõtetest, kuid Eesti on säilitanud RTJ lähenemise koos sihitud muudatustega. Seega ei tähenda uuendus IFRS 15 täielikku ülevõtmist. Seda selgitab ka ministeeriumi lõplik kokkuvõte.
Uuendatud RTJ 10 „Tulu kajastamine“ punkt 21 näeb usaldusväärselt hinnatavate tagastustega müügi puhul ette kolm elementi:
- müügitulu kaupade eest, mille tagastamist ei eeldata;
- tagasimaksekohustis summas, mis tuleb eeldatavalt klientidele tagasi maksta;
- tagastatav vara, mida mõõdetakse kauba müügieelses bilansilises väärtuses, vähendades seda eeldatavate tagasisaamise kulude ja väärtuse vähenemise võrra.
E-poe jaoks tähendab see, et tagastuste andmed peavad jõudma raamatupidajani juba aruande koostamisel. Säilitage tagastuste ajalugu asjakohaste kaubagruppide kaupa ning eristage kahjustatud ja uuesti müügiks sobimatuid kaupu. Kogu müügi kajastamine tuluna ja tagastuste arvestamine alles nende tegelikul saabumisel ei pruugi anda aasta lõpu seisuga nõuetekohast tulemust.
Eritellimusel valmistatava kauba puhul kajastatakse tulu tootmise käigus, kui kaubal puudub müüja jaoks alternatiivne kasutusvõimalus ja ostja on kohustatud tasuma juba tehtud töö eest. Ettemaks üksi ei tõenda nende tingimuste täitmist. Punkt 18 nimetab ka ostjapoolse kauba aktsepteerimise sõnaselgelt üheks kaubamüügi tulu kajastamise tingimuseks.
Teenuste valmidusastme määramisel täpsustab muudatuste kokkuvõte, et kulupõhise meetodi puhul tuleb võrrelda tegelikke kulutusi samasisuliste eelarveliste kulutustega. Juhtkond peaks seetõttu kontrollima, kas projekti eelarve ja tegelike kulude arvestus kasutavad võrreldavaid kululiike.
Lepingu sõlmimisega seotud kulud kajastatakse tekkimisel kuluna, välja arvatud juhul, kui mõni muu RTJ nõuab nende lisamist vara soetusmaksumusse. Lepingu täitmisel tehtud väljaminekuid hinnatakse eraldi: kasutamata materjalid ja alltöövõtjale makstud avansid võivad esialgu jääda varaks ning neid ei kaasata jooksva perioodi lepingu kuludesse. Seda selgitavad punktid 45–46.
Enne aasta lõppu andke raamatupidajale ajakohased projektieelarved, lepingutingimused ja kauba vastuvõtmise tõendid. Arvete esitamise graafik üksi ei näita, kui suur osa tööst on tegelikult tehtud.
Rendilepingud ja kinnisvara kasutamise õigused
Rendiarvestuse muudatused puudutavad konkreetseid olukordi. Hoonestusõiguse või ebatavaliste maakasutuslepingutega ettevõte peaks koos raamatupidajaga hindama nende majanduslikku sisu. Uuendatud RTJ 5 punkt 7 selgitab, et hoonestusõigus ja kasutusvaldus kujutavad endast enamasti maa või kinnisvara renti, mille kajastamisel lähtutakse RTJ-st 9.
Tavalist kontorit rentival ettevõttel tuleb esmalt välja selgitada, kas mõni muudetud säte tema lepingut mõjutab. Alles seejärel saab otsustada, kas arvestuspõhimõtet tuleb muuta.
Äriühendused ja osaluste omandamine
Ettevõtte, äritegevuse või osaluse omandamisel tasub üle vaadata RTJ 11 „Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine“. Punkti 30 järgi kajastatakse omandamisega otseselt seotud väljaminekud, näiteks nõustamis- ja notaritasud, kuluna. Rahastamise ja omakapitaliinstrumentide emiteerimise kuludele kehtivad eraldi RTJ 3 reeglid.
Kui osa ostuhinnast sõltub lisatingimustest, näiteks omandatud ettevõtte tulevastest tulemustest, lubab punkt 31 kasutada kõige tõenäolisemalt maksmisele kuuluvat summat, kui õiglast väärtust ei saa mõistliku kulu ja pingutusega usaldusväärselt mõõta.
Hilisemad ostuhinna korrigeerimised kajastatakse üldjuhul kasumiaruandes või tasuna emiteeritud omakapitaliinstrumentide puhul omakapitalis. Erand puudutab esialgsete hinnanguliste väärtuste korrigeerimist 12 kuu jooksul vastavalt punktidele 33 ja 42. See ei laiene automaatselt igale esimese aasta hinnamuutusele.
Omandamise soetusmaksumuse põhimõtetele viitab ka tütar- ja sidusettevõtete kajastamine soetusmaksumuse meetodil. Muud osalused võivad kuuluda RTJ 3 alla, mistõttu tuleb enne omandamisreeglite rakendamist määrata investeeringu liik.
Kavandatava tehingu dokumentides eristage ostuhind, nõustamistasud, rahastamiskulud ja võimalikud tulevased maksed. Ettevõttele, kes äriühendustes ei osale ega vastavaid investeeringuid tee, on sellel teemal väiksem praktiline tähtsus.
Aastaaruande lisades avaldatav teave
Uuendatud RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ täiendab teatavaid avalikustamisnõudeid. Täismahus raamatupidamise aastaaruande koostajate jaoks on olulised muu hulgas:
- finantsvarade bilansilised väärtused enne ja pärast allahindlust ning allahindluste summad;
- seotud osapoolte suhtes tingimuslikud kohustised, antud garantiid ja muud bilansivälised siduvad kohustused;
- eeldatavate kaubatagastustega seotud varude summa;
- pärast aruandeaasta lõppu välja kuulutatud dividendid, mida ei ole aruandes kohustisena kajastatud, ja nendelt maksmisele kuuluv tulumaks.
Punktist 43 kaob varasem nõue avaldada hüpoteetiline tulumaksusumma kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel.
Täismahus aruande nõuded ei kohaldu automaatselt kõigile väikestele ettevõtetele. RTJ 15 eristab täismahus aruannet ning väike- ja mikroettevõtja lühendatud aruannet. Väikeettevõtja lühendatud aruandes tuleb punkti 59(i) järgi seotud osapoolte suhtes bilansivälised ja tingimuslikud kohustised avaldada eraldi. Mikroettevõtja aruandel on oma miinimumnõuded.
Enne lisade nimekirja muutmist kinnitage, millist aruandevormi ettevõte kasutab. Koguge lisaks raamatupidamisandmetele garantiid, lepingulised kohustused ja osanike otsused, sest need ei pruugi pearaamatus kajastuda. Dividendide tulumaksu avalikustamise nõue ei tähenda iseenesest uue maksureegli kehtestamist.
Kas 2026. aasta võrdlusandmeid tuleb korrigeerida?
Jah, see võib olla vajalik, kui muutub ettevõttele kohaldatav arvestuspõhimõte. RTJ 1 punktide 70–73 järgi rakendatakse arvestuspõhimõtte muutust üldjuhul tagasiulatuvalt: võrdlusandmed esitatakse nii, nagu oleks uut meetodit kasutatud kogu aeg. Varasemaid perioode puudutav mõju võib muuta ka jaotamata kasumi algsaldot.
Kalendriaastaga kattuva majandusaastaga ettevõttel võib seega olla vaja korrigeerida 2027. aasta aruandes esitatud 2026. aasta andmeid. Võrdlusandmete korrigeerimine uues aruandes ei tähenda iseenesest juba esitatud 2026. aasta majandusaasta aruande uuesti koostamist ja esitamist. Kui avastatakse eraldiseisev oluline viga, tuleb seda hinnata eraldi.
Rahandusministeeriumi üleminekuselgitused toovad välja kaks olulist erandit:
- RTJ 10: muudatusi võib rakendada edasiulatuvalt, kui tagasiulatuv kajastamine ei ole mõistliku kulu ja pingutusega võimalik.
- RTJ 11: muudatusi rakendatakse äriühendustele, mis toimuvad 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatel aruandeperioodidel. Varasemaid äriühendusi kajastatakse nende toimumise ajal kehtinud juhendite järgi.
RTJ 1 reguleerib ka olukordi, kus varasemate perioodide mõju ei saa usaldusväärselt määrata. See ei anna üldist õigust jätta võrdlusandmed muutmata. Enne korrigeerimisi arutage raamatupidajaga läbi mõjutatud saldod, olemasolevad varasemad dokumendid ja võimalike erandite põhjendus.
Mida peaks ettevõte enne 2027. aastat üle vaatama?
Alustage ettevõtte tegelikest tehingutest. Paluge raamatupidajal määrata asjakohased muudatused, hinnata nende mõju olulisust ning selgitada, millised andmed tuleb juhtkonnal ette valmistada.
- Rahastamislepingud. Leidke intressita ja turutingimustest erineva intressiga laenud ning pikad maksetähtajad. Enne diskonteerimise hindamist kinnitage tagasimakse tingimused ja tähtajad.
- Arendusprojektid. Võrrelge tarkvara kajastamist teiste arendusväljaminekute arvestuspõhimõttega. Säilitage projektiotsused, eelarved, kuluarvestus ja tulevast kasu põhjendavad andmed.
- Müügitulu alusdokumendid. Koguge tagastuste statistika, kauba vastuvõtmise tingimused, eritellimuste lepingud ja projektiprognoosid. Leppige kokku, kuidas müügi- ja tootmismeeskond raamatupidajale ajakohast teavet annab.
- Omandamised ja kinnisvaralepingud. Vajaduse korral tõstke esile tingimuslik ostuhind, tehingutasud, hoonestusõigused ja ebatavalised renditingimused.
- Lisad ja võrdlusandmed. Kinnitage aruandevorm, koguge siduvate kohustuste ja osanike otsuste andmed ning säilitage 2026. aasta dokumendid võimaliku ümberarvestuse jaoks.
Koostage ülevaatuse põhjal lühike tegevuskava: mõjutatud arvestuspõhimõte, vajalik muudatus, alusdokumendid, vastutaja ja tähtaeg. Nii saab juhatus ettevalmistust jälgida ning vajalikud andmed ei jää puudu alles majandusaasta aruande koostamise ajal.
Kas iga Eesti ettevõte peab oma raamatupidamist muutma?
Ei. Mõju sõltub tegevusest, lepingutest, rahastamisest, investeeringutest ja senistest arvestuspõhimõtetest. Lihtsate tehingutega väike teenuseettevõte võib vajada vaid üksikuid täpsustusi. Tagastustega kaubandusettevõttel, tarkvaraarendajal või teisi ettevõtteid omandaval äriühingul võib ettevalmistus olla põhjalikum.
Enne raamatupidamistarkvara või sisemiste protseduuride ulatuslikku muutmist tehke kindlaks, millised nõuded teie tehinguid tegelikult mõjutavad. Osa vajalikust teabest võib juba olemasolevates dokumentides sisalduda.
Raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine Eestis
BBCTallinn pakub raamatupidamisteenuseid Eestis, sealhulgas finantsaruannete ja majandusaasta aruannete koostamist. Aitame hinnata uuendatud nõuete mõju ettevõttele, üle vaadata asjakohased arvestuspõhimõtted ning määrata järgmise aruande jaoks vajalikud andmed.
Aruteluks tasub ette valmistada rahastamislepingud, arendusprojektide andmed ning olulised kliendi- ja omandamislepingud. Varajane ülevaatus aitab selgitada, mida tuleb teha enne esimese mõjutatud aruandeperioodi algust.
Teave avaldamise kohta
Artikkel on avaldatud 2. oktoobril 2026 ning põhineb sel kuupäeval kättesaadavatel õigusaktidel, ametlikel selgitustel ja Raamatupidamise Toimkonna materjalidel. Raamatupidamisnõudeid ja nendega seotud selgitusi võidakse pärast avaldamist muuta või täpsustada. Seetõttu peaksid ettevõtted kontrollima ajakohast teavet Rahandusministeeriumi ja Riigi Teataja kaudu ning lähtuma oma aruandeperioodile kohaldatavatest kehtivatest õigusaktidest.
Värsked kommentaarid